Jõudsin täna tagasi Horvaatia reisilt. Käisime kuuekesi, pisikese bussiga. Mõningaid märkimisväärsemaid veidrusi reisilt:
* Poolas tegime peatuse ühe supermarketi juures. Et osta süüa. Ja juua. Igastahes kassajärjekorras olid minu ees kaks eestlast. Jutu käigus ilmnes tõsiasi, et nad olid Valgast. Nagu minagi.
* Mari-Liis sai mesilase käest nõelata. Kuid mesilane sisenes hetkel, millal me rahulikult sõitsime mööda maanteed. Õnneks piirnes asi ainult mõningase ebamugavuse ja kipitusega
* Serblased kutsuvad lahkelt külla ja pakuvad öömaja. Kuid - millegipärast on neil meeletult kõrged kiirtee maksud - 15 eurot Novi Sadist Belgradi on kuidagi palju. Eriti kui 60% teest oli kas siis ehitamisel või siis parandamisel.
Montenegro inimesed on lahked ja kutsuvad külla. Meeleldi ajavad juttu erinevatel elulistel teemadel. Kui ütlesin, et lähme edasi Horvaatiasse, siis nad lihtsalt nentisid, et horvaatlased on kõik turistidelt raha ära korjamise nimel elu seadnud. Muide, pronkssõduri ajal tekkinud mässu nad teadsid
Horvaatia. Tuli poole sõnaga seal kohalikuga jutuks elust Serbias. Väidetavalt on serblased tegelased, kes oskavad panna kõik teised enda nimel tööle.

Vot selline suhtumine siis üksteisesse Balkanil. Kõik kiruvad üksteist. Kõrvalt vaadates isegi päris naljakas