Hommikune äratus

Pole fantastilisemat äratust kui oli täna hommikul:
* ma magasin sisse
* ma ärkasin mobiili peale, kus teatati, et koolis ei tööta (arvutijuhitav) koolikell ja internet
* ma pidin tunnis olema, mille toimumisest ma ei olnud teadlik

Jõudsin täna tagasi Horvaatia reisilt. Käisime kuuekesi, pisikese bussiga. Mõningaid märkimisväärsemaid veidrusi reisilt:
* Poolas tegime peatuse ühe supermarketi juures. Et osta süüa. Ja juua. Igastahes kassajärjekorras olid minu ees kaks eestlast. Jutu käigus ilmnes tõsiasi, et nad olid Valgast. Nagu minagi.
* Mari-Liis sai mesilase käest nõelata. Kuid mesilane sisenes hetkel, millal me rahulikult sõitsime mööda maanteed. Õnneks piirnes asi ainult mõningase ebamugavuse ja kipitusega
* Serblased kutsuvad lahkelt külla ja pakuvad öömaja. Kuid - millegipärast on neil meeletult kõrged kiirtee maksud - 15 eurot Novi Sadist Belgradi on kuidagi palju. Eriti kui 60% teest oli kas siis ehitamisel või siis parandamisel.
Montenegro inimesed on lahked ja kutsuvad külla. Meeleldi ajavad juttu erinevatel elulistel teemadel. Kui ütlesin, et lähme edasi Horvaatiasse, siis nad lihtsalt nentisid, et horvaatlased on kõik turistidelt raha ära korjamise nimel elu seadnud. Muide, pronkssõduri ajal tekkinud mässu nad teadsid
Horvaatia. Tuli poole sõnaga seal kohalikuga jutuks elust Serbias. Väidetavalt on serblased tegelased, kes oskavad panna kõik teised enda nimel tööle.

Vot selline suhtumine siis üksteisesse Balkanil. Kõik kiruvad üksteist. Kõrvalt vaadates isegi päris naljakas

Sai jututoa kokkutulekul käidud. Suurt sellest seletama ei hakka, aga paar pilti sellest:

Selle pildi peal on väidetavalt ujuri vastne. Teate küll - need pisikesed armsad mardikad kes tiikides - vannides - tünnides ringi taidlevad. Vastne küll polnud nii nunnu - astel taga, ees meeletud lõuad.


Teine pilt on lihtsalt kohast, kus tahaks tänapäeva mürarikkast keskkonnast pakku minna vist iga päev: rohelus, kauguses paadimees aerutamas. Vaikus. Rahu

Üsna ootamatult ja veidral kombel sattus mulle külaliseks Anni. Kuna otseselt polnud varem oma uues üüritud korteris külalisi vastu võtnud olin pisut kimpus: nõusid polnud, ühe pliidirauaga pliit, madrats kuhu panin Anni ja Mari (tema tütar) magama vajus õhust tühjaks. Aga vaatamata kõigele ootamatustele jäime siiski ellu. Kuna pood on korrus allpool, siis sai sealt kõike vajalikku osta. Mnjah, muidugi müüjad ei suutnud oma muigeid varjata kui ma vajusin poodi tunni aja jooksul sisse neljandat korda ja ostsin taldrikuid.
Anniga sai käidud Karula rahvuspargis, Lätimaal ja Pedeli kaldal taidlemas. Mari suutis Pedeli ääres olles 5 minutiga laste mänguväljakul olevate lastega sõbruneda ja kutsus kõiki lahkelt pannkooke sööma.

Kokkuvõttes igatipidi tore üritus sai lõpuks - natukenegi hallist elust värviküllasemasse.

Tulime eile öösel Tallinnast koolituselt ja tegime pausi Tõrvas. Kellaajaks oli ca pool kaks öösel. Ajame rahulikult juttu kui kuskilt majade vahelt vuras välja kart - tegi meie juures paar kannakat ( oli see nüüd osavuse näitamine või ego tõstmine, seda ei tea) ja rallis tsipakene tänava peal edasi tagasi. Selline on siis ääremaa linna ööelu

Minu MSN Messengeri reklaamosas oli huvitav reklaam (üks kaader sellest):


Klikkides sinna peale, sattusin ma Hr. Savisaare raamatu-üllitise müügi leheküljele. Praegusel hetkel aprilli sündmusi vaadeldes ja tema suhtumist üldse: ei saa olla rohkem küüniline

Krt, rahutus on hinges juba pikemat aega - miski suurem jama läheneb?

"31. mail - kell 18.30.30 (päris täpselt sekundit ei tea aga 49 helistasin juba Kallele) lõi Valgas välk kuskile sisse. Jube latakas oli. Lõi linnas interneti rivist välja. Ehmatus oli suur, sest peale selle, et neti.ee ei vastanud, ei vastanud ka millegipärast kohalik tulemüür-server. Õnneks viimane ärkas ellu peale tuima nupu-vajutus-restardi tegemist. Ja tundus esmasel läbivaatlusel täiesti tipp-topp olevat. Välk oli niivõrd kõva, et lõi koolis 3-s kohas tuletõrje signalisatsiooni tööle. Õnneks oli tegu ainult häiresse minemisega.

Natukene asja iroonilisemat poolt: kell neli lõppes meil õppenõukogu, kus ma soovitasin õpetajatel, kellel on masin, ilmateadet jälgida ja rajuma ilma puhul ikka arvuti vooluvõrgust välja tõmmata. Et äkki lööb sisse. Ma hakkan varsti oma juttu juba kartma."

Selline jutt siis eile õhtul talletatuna. Täna siis natuke tulemustest. Elionist jõudis remondimees Toomas kohale kella 10 aegu hommikul. Suht kurnatud olemisega oli. Jõudis astuda ruumi sisse kui juba helistati, et millal ta jõuab järgmisesse kohta. Vaene inimene. Vahetusse läks siis modem. Kuna sellegipoolest keeldus server ühendamisest maailmaga, siis selgus ka tõsiasi, et serveri võrgukaart oli ka natukene põlenud. Nüüd said siis lapsed jälle ratesse minna:)

*

Jube päev - ekool jumpsib, printer ei tööta, võrk sakib, poes unustasin pangakaardi parooli ära, söömaminnes kraanikausi juures lõhkusin käe ära. Mida veel, oh, mida veel.
Tänane päev võiks kindlasti juba läbi olla

algus

Käisime eile Tallinnas. Presidendi residentsis. Ja Tervisemuuseumis. Ja Toompeal kah. Loomaaeda jõudsime kah veel. Ilvest nägime kah - oli teine nukrate silmadega ja päikesest räsitud olemisega loomaaias puuris. Aga see ei olegi tegelikult üldse tähtis, siia kirjutan ma siiski seetõttu, et reisikaaslane Jaan vihjas peale reisi, et ma peaksin kindlasti Blogisse kirjutama sellest reisist ja nentis ainult et ma niikuinii ei viitsi. Neetud, eneseuhkus ja kius on ikka nõmedad asjad ja sundisid selle blogi-värgi ikka ette võtma.
Reisist endast niipalju veel, et maailmas on kõik niivõrd petlik - eriti televisioon. Riigikogu saal oli 3x väiksem kui telekas, suursaadikute saal Kadriorus 2x väiksem kui telekas, riigikogu saadikud näevad ikka samasugused välja.