Täna võeti ette teooria vahukoore, kohvikoore ja piima saamise kohta. Tegelikult töötab lehm samamoodi nagu kohviaparaat: alguses tuleb see kangem osa ja siis lastakse vesi peale. St kui soovid saada vahukoort, siis üsna kohe peale lüpsmise algust tuleb võtta pang alt ära. Kohvikoore puhul lastakse lehmast ka pisut vett juurde ja piimaga on siis klassikaline pikem lüpsmine.
Ahjaa - kas te teadsite, et lehm kodustati ca 6000 aastat tagasi ja tema eellane oli tarvas.

PS! Krt, ajusid tahaks kuskilt saada: ikka ja jälle jõuavad erinevate elu episoodide mõtted suure hilinemisega kohale ja kuigi inimesed püüavad mõista anda oma soovisid, siis esmapilgul mitte midagi mõtlemata ei saa ma nendest lihtsalt aru ... hiljem on aga täiesti nõme olla, kuna hetke olemisega esitasin ma inimestele hoopis vale mulje oma vaadetest ja soovidest. Niiet - ma töötan siis endale vastu.

Ekstreemsport

Mõtlesin, et läheks teeks terviserajal mõned ringid jooksu. Jõudsin ilusasti raja juures oleva varjualuse juurde ja nägin, et seal seisab ka üks bemm, kust siis 3 kappi olid välja roninud. Hakkasin just minema varjualuse alla, et panna enda asjad niikauaks, kui jooksen kui nägin, et ohoh - üks tüüp oli võtnud pisikese püstoli taolise asja välja, tõstis otsa taeva poole ja ... uhh .. tegemist oli pisikese õhupüssiga :) Mina läksin igastahes ringile jooksma, tüübid jäid siis omasid asju ajama (st harjutasid klaaspurkide pihta laskmist) ja mul kaasas pisike mõte "kui nad nüüd hüüavad mulle: ja nüüd jookse!", siis mida ma teen, sest pole eriti head vormi. Jõudes igastahes esimese ringi ära joostud ja minnes järgmisele, siis nad viisakalt katkestasid oma harjutussessiooni.

Kuigi nendest jäi väljaku äärde maha pisike hunnik klaasikilde, siis kõik minu asjad olid alles ja puutumatult ikkagi varjualuse all.

Nii õuduste kolmnädal paistab seljataga nüüd olevat: rahmeldamine seoses ema-isa reisile minekuga, eKooli suurkäkiga seotud jamade likvideerimine, sh terve maja arvutite IE installimine, sugulase haigus ja surm, kuulõpu aruannetega jamamine, mööblitüki transa otsimine tartust valka. Liialt palju asju, liialt palju. Aga üle pika aja tundub nüüd vähemalt, et tulevik polegi tume ja on oodata helgemat aega.

Üheks helgemaks momendiks oli Punase Risti korraldatud BaltiÜhisõppus 2009. Toko-toko-taka-taka-shaklel-tulka-baka-khee. Või midagi taolist:) Mina olin igastahes Feer Arasi Kebabistanist:

Huvitav, et iga mingi aja tagant tuleb päev(ad), mil kõik läheb p'sse, automaatselt tekivad järjestikku mingid nõmedad kokkusattumused ja värgid. Nüüd on siis vist tükiks ajaks rahu majas jälle:) Pekki

Kus ta on?

Täna käis koolis fotograaf. Hea fotograaf, kes ikka oskab inimesi sättida ja pilte teha. Kuna igasugu kaelakaardide peale on läinud eelmine ports fotosid ära, tekkis mõte, et noo teeks uued. Panin selleks-puhuks siis ülikonna selga, jõudsin tööjuurdetagasi ... JA:
* kaks õpetajat küsisid mõningase ajalise vahega, et kas ma lähen pulma
* kabinetti astudes oli üks kolleeg sõnatu ja küsis, et miks ma ehmatan niiviisi inimesi
* üks kolleeg küsis, et oh, kes siis ära suri.

Vot ... aga pildid tulid nagu muiste välja :)

(Noo) tere hommikust!

Etskae, kui kerge on elukest vedigi huvitavamaks teha. Kuna täna oli K.-l sünnipäev ja ta on seotud hispaanlastega projektide kaudu, siis tekkis mõte talle ka tolles keeles õnne soovida. Ainuke, keda teadsin hispaania keelt oskavat, oli siis muidugi A. Väike numbrivalik ja ohh üllatust: hakkaski kutsuma. A. oli selgelt just (st siis 5 sekundit tagasi) ärganud ja minu küsimuse peale tuli hoobilt vastus. Tore ... muidugi ma ei saanud hääldusest mitte halligi ära, aga peale sellist algklassi stiilis sõnade kordamist sai asja. Niiet, kui kellegil on vaja midagi hispaania keeles küsida, siis A. oskab kindlasti une pealt tõlkida :)